neljapäev, 7. september 2017

Alex Lepajõe "Põgenemine" I osa

Ma käisin kevadel kinos vaatamas filmi "Sangarid" ning kuskilt jäi kõrvu, et selle filmi tegemisel on ainest saadud Alex Lepajõe Rootsi põgenemisest. Jätsin selle infokillukese toona kontrollimata ja täitsa ununes, kuni raamatukogus uue kirjanduse riiuli ees seistes mulle Lepajõe raamat silma hakkas. Film mulle meeldis ja kuna hilisem googeldamine näitas, et mingisugune seos nimetatud filmil ja raamatul on, laenutasin Alex Lepajõe "Põgenemise".

Raamatut kuidagi lühidalt ümber kirjutada või tutvustada väga vaja ei ole. Nii nagu pealkiri ja tagakaanel olev tutvustus lubavad-tegemist on nelja noore mehe põgenemisega Nõukogude Liidust läände. Esialgu Soome ning sealt edasi Rootsi. Sellega nende plaan küll ei piirdu, aga esimene osa rohkem meeste tegemisi päevavalgele ei too. Kogu lugu on kirja pandud Alex Lepajõe mälestuste ja silme läbi ning seetõttu ei ole väga palju teiste kaasosaliste arvumusi ega lugusid, mis minu meelest oleks seda raamatut oluliselt rikastanud. Hetkel on tegemist üsna monotoonse jutustusega, ilma ühegi erksama hetketa. Lihtsalt hakkab algusest pihta ja ühtlase jadana lõpuni, pisut igav. 

Olles näinud filmi "Sangarid" ja teades, mis skandaal antud teema ümber on, siis tõesti, mingeid sarnasusi loos on ja võib-olla on neid ka raamatu järjes, juhul kui Lepajõe selle kirjutab. Samas, kas filmitegijad "varastasid" Lepajõe loo või mitte, on raske mõne sarnasuse põhjal kindlaks teha. Kes meist poleks näiteks lugenud kahte või lausa enamat erinevat raamatut, milles näib nagu oleks sündmustik ja tegevused varasemalt tuttavad? Eks see ole pigem asjaosaliste endi lahendada, minule meeldis film rohkem kui raamat ning usun, et nii lugejad kui ka vaatajaid on "tänu" avalikule arvete klaarimisele mõlemal pool rohkem.

Alex Lepajõe tundub olevat üsna värvikas kuju, arvasin, et ka raamat on huvitavam ja kaasahaaravam. Lihtne, kiire lugemine, mis mingit uut ega ka eriti huvitavat infot mulle ei andnud. Sisu ei olnud väga köitev, aga loetav. Äkki järgmine osa on parem? Ehk siis ei pea autor võistlema filmiga ja saab kirjutada sisukamalt, kartmata, et tähelepanu liialt mujale koondub?



Osta Rahva Raamatust või Apollost.
Hinded ja üksikud arvamused: Goodreads

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar