teisipäev, 31. oktoober 2017

Indrek Hargla "Doanizarre udulaam"

Ma olen võtnud omale eesmärgiks lugeda läbi kõik Indrek Hargla teosed ja see nimekiri on mul veel oi-oi kui pikk, olenemata sellest, et omaarust olen ma päris palju lugenud. Mulle tohutult on seni meeldinud pea kõik, mis ma Hargla sulest olen lugenud, aga ikkagi tahan ma vahelduseks ka midagi muud ja nii ma siis järjest tasapisi oma eesmärgi poole liigun. Sellele muidugi ei aita sugugi kaasa uued Hargla raamatud, aga teisalt jällegi vanemate kirjutiste kordusrtrükid teevad kättesaadavuse hõlpsamaks. Sama lugu ka "Doanizarre udulaamaga", mille ma ehk oleks alles kunagi tulevikus ette võtnud, aga nüüd 2017 aastal, mil antud raamatu kordustrükk nii menukas on, ei taha ma seda edasi lükata.

Doanizarre on linnake, mille ümber on udulaam, mis aina aheneb. Kolleegium tunneb suurt huvi udulaama vastu ning on võtnud nõuks korraldada udu juurde ekspeditsioon, linn aga pole sellega päri. Mõlemad, nii Kolleegium kui ka linn soovivad aga oma tegevusesse kaasata kirjanik Asgerit, kelle puhul on neil alust arvata, et tema on pärit teiselt poolt udulaama. Kui aga selgub, et Asger on udulaama osas täpselt sama suures teadmatuses kui kohalikud, nõustub ta ekspeditsiooniga ja lausa nii, et suudab kaks vastasleeri omavahel lepitada ja panna koostööd tegema. 
Asger aga ei ole tõepoolest sarnane teiste Doanizarre elanikega, ta isegi ei tea päris täpselt, miks ja kuidas on ta sattunud sellesse linnakesse ning täpsemalt millist rolli ta seal täidab.

Alguses näib olevat üpris kerge lugemisega. Tegevus küll toimub kahes paralleelmaailmas, aga need on nii selgelt eristatavad, et ei ole sugui keeruline jälgida. Seda enam on lõpp üllatav, et oot, mis asja ma just lugesin? Täitsa ausalt lugesin viimast paari lehekülge mitu korda üle, et kas ma nüüd sain õigesti aru, et mis siis oli päriselt ja mis mitte.

Kuigi raamat on pigem liigitatud seikluskirjanduse alla, on see üsna tugevate ulme sugemetega. Jah, ma jätkuvalt ei ole ulme fänn, aga ma olen Hargla fänn ja sellest piisab. Mul on jäänud mulje, et mingil moel on Hargla teosed seotud, näiteks siingi mainitud surmatagust koda, mida päris mitmes raamatus kasutatud ja ilmselt kõige tuntumaks saanud "Süvahavvas".  Päris mitmeid korduvaid detaile, just nimelt sellistes pisut ulmelistes ja ebareaalsetes lugudes. Ma ikka jätkuvalt imestan ja olen tänulik, et kust tulevad kirjanikul sellised mõtted ja oskus need haaravalt kirja panna.
Melchiori lugusid üle ei trumbanud, aga ootamatult kiire ja isegi et lihtne lugemine.

Loe veel arvamusi: Goodreads
Otse kirjastusest Paradiis

neljapäev, 19. oktoober 2017

Mart Sander "Lux Gravis. Raske Valgus"

Ma ei ole küll suurem asi ulme lugeja, aga olles hiljuti lõpetanud Mart Sander "Litsid" ning nägin, et tal on uus raamat "Lux Gravis. Raske valgus", tegelikult oleks õigem öelda eesti keelde tõlgitud, siis laenutasin selle. Ma ei olnud väga palju varem kuulnud sellest raamatust, aga need vähesedki kuuldused olid ülimalt positiivsed. Ja mulle tohutult meeldib Mart Sander, äärmiselt andekas inimene, siis suure tõenäosusega kaotada ei ole midagi. 

"Lux Garvis. Raske valgus"-pimedus, mis pimestab pimeduse. Kogu tegevus toimub neljas ajajärgus, aastatel 383, 1037,1691 ja 2345, mille vahemik on täpselt 654,321 aastat. Kõiki neid ühendab Kivi, mida varjatakse ja kaitstakse. Kivi, mis asub krüptis ja kus lugejad käivad ülekandjatelt saamas sõnumeid, keda Raske Valgus peegeldab. Aastal 383 on Kivi koopas, 1037 ja 1691 aastatel on kivi kaitseks klooster, milles on tegevus äärmiselt salajane ja organiseeritud. Aastal 2345 on Kivi kaitseks Keskus, mis on väga utoopiline ja vanad kloostrimüürid on kaetud võimsa tehnikaga. Meistrid, agendid, ohvitserid, kõik nad elavad selle nimel, et saada sõnumeid, neid tõlgendada. Aga mitte kõik ei suuda viibida krüptis, mõnel jääb õhust puudu, hakkab ninast verd jooksma või silmad kipitama, Kivi juurde pääsevad ainult valitud. Mis aga juhtub siis kui on reetur? Kui kõik, kes peaksid ühise eesmärgi suunas liikuma ja elama, ei teegi seda päriselt, vaid loodavad leida mingit teist tõde? Et tulevikust ja minevikust saadetav info on ainult illusioon? 

Peamine ja olulisem sündmustik toimub aastal 1691, mis viib kõik lõpplahenduseni, aga teised ajajärgud ja neis toimuv toetab kõike seda. Mulle isegi oleks meeldinud kui seda päris utoopilist aastat 2345 oleks pisut rohkem olnud.

Usun, et nii mõneski võib tekitada kahtluse, et kas ja kui hea raamat "Raske Valgus" on. Tegelikult ma isegi kartsin, et ehk jääb mulle liiga keeruliseks ja raskeks. Praegu oma kokkuvõtet vaadates näen ka, et siin olen vist kasutanud ohtralt numberid ja seda kõike pole nii lihtne haarata. Kui aga algusest peale kohe mõttega lugeda, saada süsteemile pihta, siis ei ole midagi hullu. Tegelasi on palju, aga kui kohe ära selekteerida, et kes ja mis nimed, millises ajajärgus on, siis lihtsam. Mul jäi pisut siis toppama kui läks päris füüsikaks, lugesin mõnda lehekülge korduvalt üle. Ning tegelikult on raamatu lõpus lisa, kus on lähemalt lahti seletatud tegelasi, ehk on abiks kui lugeda see kõigepealt läbi ja siis alustada algusest.

Mulle näib, et "Lux Garvis" on saanud oluliselt vähem tähelepanu kui Mart Sanderi "Litsid". Ehk seetõttu, et puudub nii intrigeeriv pealkiri? Või siis sellepärast, et tegemist ei ole ju nö värske raamatuga? "Lux Gravis. Raske Valgus" on algselt kirjutatud inglise keelsena ning ilmunud limiteeritud tiraažis aastal 2008. Kui on aega süveneda ja kaasa mõelda, siis tasub lugeda.


Otse kirjastusest Paradiis
Osta: Rahva Raamat või Apollo
Veel mõni arvamus: Goodreads

teisipäev, 17. oktoober 2017

Rachel Abbott "Maga hästi"

Kohe kui ma nägin esimesi arvamusi Rachel Abbotti raamatu "Maga hästi" kohta ja kiirelt Goodreadsis kohe lugemislisti lisasin, nägin, et tegemist on sarja kolmanda raamatuga. Uus kiire otsing ja tulemuseks see, et antud autori ainuke eesti keelde tõlgitud teos. Mis siis ikka uudishimu sai võitu ja kuna raamatuid tõlgitakse ikka vastavalt lugejate nõudlusele, siis ehk annan minagi sellesse väikese panuse, et Rachel Abbottilt saaks veelgi lugeda eesti keeles.

"Maga hästi" on kohutav lugu Olivia Brookesist ja tema perest. Olivia kaotas oma esimese mehe, tütre isa Danushi ja vahetult peale mehe kadumist, surid tema vanemad õnnetuse tagajärjel. Kõigi nende traagiliste sündmuste ajal ilmub naise ellu Robert, mees, kes on äsja ostnud Olivia ja Dani ühise kodu, mille naine maha müüs kui lapsega kahekesi jäi. Lisaks oma sõprusele ja toele pakub Robert naisele kõike, mida ta parasjagu vajab, Olivia kolib tagasi oma müüdud koju ning üsna pea palub mees ta kätt. Olivia, uskudes vaid parimat nõustub, nende pere täieneb kahe lapse võrra. 
Peale seitsme aastast kooselu on ühel päeval mees lastega kadunud, naine kutsub politsei ning teatab oma pere kadumisest. Robert ilmub välja ning väidab, et ta oli naisega kokku leppinud, et läheb lastega üksi reisile, jättes mulje nagu oleks Olivia ise unustanud nende omavahelised kokkulepped. Politseile jääb kogu olukorrast kummaline mulje ning kaks aastat hiljem peavad nad taas külastama Brookeside maja, seekord on helistajaks Robert, tema naine ja lapsed on kadunud. Peale esimesi ülekuulamisi uurijate poolt, on selge, et kuskil on mingi viga, miski ei klapi, aga kas ja kes kui palju valetab? Uurija Tomile on Olivia tuttav tema eelmise mehe kadumise ja vanemate surma ajast, teine uurija, Becky on uus ning neile mõlemile näib, et siin on rohkem saladusi kui lahendusi. Järjest enam peavad hakkama uurijad hakkama otsima vihjeid ja ka aastate tagused sündmused vajavad uuesti üle kontrollimist. Kogu loos on üha enam segadust tekitavaid asjaolusid ning Roberti kodust lahkumine teeb kõik veel raskemaks.

Politsei hakkab jõudma tõe jälile ning see ei ole absoluutselt selline, mida nad vähimalgi määral oodanud oleks. Kõik hakkab justkui kiht kihi haaval lahti kooruma, aga sellegipoolest on veel liiga palju lahtiseid otsi ja ka uurimise käigus leitavad asitõendid viitavad sellele, et tegemist ei ole sugugi lihtsalt kadumisega ja nad peavad väga kiirelt tegutsema, et rohkem ohvreid ei oleks.

Iroonilisel kombel on raamat pealkirjaga "Maga hästi" täpselt selline, mida ei suuda lihtsalt käest panna ka siis kui kellale vaadates tean, et oleks tagumine aeg katkestada ja magama minna. Tohutult kaasahaarav ja iga lausega tekib üha enam soov teada, mis edasi juhtub ja millise lõpplahenduseni see keeruline uurimine jõuab. Kas Robert on tõesti süüda ja uurijad peavad ajaga võidu "jooksma", et leida Olivia lastega?

Nagu juba mainisin, siis ma väga loodan, et Rachel Abbotti raamatuid veel lugeda saan, ma olen kehv inglise keeles lugeja ja seetõttu jään ikka ootama eesti keelseid tõlkeid. Esmalt juba sellepärast, et näib nagu oleks uurija Tom Douglasel, kelle järgi on ka sarjal nimi, oma lugu, mis võib areneda väga põnevaks. "Maga hästi" on kolmas antud sarja raamat ning selles murtakse sisse Tomi suvemajja ja otsitakse tema surnud venna Jacki isiklikke dokumente. Paraku on jääb see hetkel kuidagi poolikuks, teadmata täpsemat eellugu. 

Racheli Abbotti "Maga hästi" on järjekordne raamat, mida ma julgelt soovitan, väga hästi ja huvitavalt kirjutatud, sündmuste käik detailselt läbi mõeldud ja parajalt närvesööv, et raske on jätta lugemata ja peale lõppu on kuidagi tühi tunne, nagu midagi äärmiselt olulist oleks otsa saanud. 

Osta Apollo. Rahva Raamatus ei ole hetkel saadaval.
Veel arvamusi Goodreads


esmaspäev, 9. oktoober 2017

Jo Nesbø "Nahkhiirmees"

Ma juba ükskord laenutasin Jo Nesbø raamatu, aga viisin selle lugemata tagasi, sest avastasin, et tegemist on sarja seitsmenda osaga ning mulle on alati meeldinud lugeda kõiki raamatuid järjest, isegi kui see ei ole nö kohustuslik. Seejärel jäi pikem paus sisse, sest mu raamatusoovide nimekiri on nii pikk ja nähes kui palju on Nesbø teoseid eesti keeles ning juba ette teades, et ma ei piirdu vaid ühega, siis mõtlesin, et sellele kuradile ma veel sõrme ei anna. Lõpuks ma murdusin ja mõtlesin, et ma ei saa ju ometi olen viimane krimiromaanide lugeja, kes ei ole lugenud Nesbøt. Alustasin aga otsast peale, "Nahkhiirmees" sai kaasa haaratud.

"Nahkhiirmees"  on Harry Hole sarja esimene raamat, mille tegevus toimub Sydneys, kuhu uurija saadetakse, sest mõrvatud on Norra naine Inger Holter. Harry saab oma panuse uurimisse anda koos kohaliku uurija Andrew Kensingtoniga, kes on tuttav ja teatud ringkondades, kus võiks leida inimesi, kellelt saada infot mõrva kohta. Harry kohtub tänu Andrewle kummaliste inimestega, tsirkuseartistist homoseksuaal Otto, poksija Toowoomba, diiler Evans White ja prostituudid, kõigil neil justkui näib olevat mingi seos selles loos. Kas ja kuidas tunneb üks Sydney politseiuurija nii palju kahtlaseid inimesi? Mis on see, mis neid ühendab? Lisaks mõrva uurimisele Harry Hole armub, Inger Holteri töökaaslasesse, Birgittasse, kes on samuti tuttav juba eelnevalt nimetatud inimestega. Kõigi sündmuste koosmõjuna langeb Harry oma minevikupahede küüsi ja see toob kaasa lisaks tööalastele probleemidele ka isikliku elu jamad. Kõik on ummikusse jooksmas ja Sydney uurijate andmetel on Hole naasnud Norrasse, aga kui mees ilmub välja oma teooriaga, toob see taas uut lootust lahenduse leidmiseks.

Tahaks kohe rohkem kirjutada, aga arvan, et see paljastaks liialt palju, sest mulle endale oli kogu sündmuste jada äärmiselt huvitav jälgida, mitte ainult oodata mõrvarini jõudmist. Kõik on äärmiselt segane ja põnev, ei näi nagu olevat ühtki lahendust ja järjest keerulisemaks läheb. Kellel on motiiv? Kas on alust kahtlustada sarimõrvarit? Just siis kui lahendus paistab nii lähedal olevat, tekivad uued takistused. Kas politsei on olnud koguaeg valedel jälgedel või viivad siiski lõpuks kõik teed ühte kohta?

Mul on hea meel, et ma siiski otsustasin lõpuks leida selle aja, mil hakata Nesbøt lugema, sest tegemist on tõesti väga kaasahaaravalt ja põnevalt kirjutatud raamatuga. Loodan, et ei pea pettuma sarja järgedes ja ausalt öeldes ei ole mul vähimatki alust seda karta. Ning ma usun, et on hea mõte alustada siiski esimesest osast, sest Harry Hole mineviku kohta on avaldatud nii palju infot, mis võib olla aluseks, et saada aru uurija edasistest tegudest sarjas. Ei jõua ära oodata, mil kodus olevad raamatud loetud saavad ning järgmist Jo Nesbø kirjutatut lugema saan hakata ja mitte ainult krimisarjas, vaid ka lasteraamatud on huvipakkuvad. 

Veel arvamusi: Goodreads
Osta: ApolloRahva Raamat 



esmaspäev, 2. oktoober 2017

S.K. Tremayne "Külmakaksikud"

Ma olen viimasel ajal lugenud päris palju raamatuid puhtalt mõne loetud arvamuse, soovituse pärast ning nii mõnelgi korral pettunud. Jah, on ka päris häid pärleid, aga siiski mitte valdavas enamuses, põhjus on lihtne, neist ükski pole olnud mulle meelepärane ja esimene valik just žanri osas. Läksin nüüd raamatukokku ja seisin konkreetselt põnevike riiuli ette ja hakkasin tuttvaid pealkirju otsima. Esimesena jäi silma S.K. Tremayne "Külmakaksikud", kiire pilt tagakaanel olevale tutvustusele ja sobis.

Sarah ja Angus on kaotanud õnnetuse tagajärjel ühe oma kaksikutest tütardest-Lydia. Ellujäänud tütar Kirstie tuleb aga üle aasta hiljem lagedale teatega, et tema on hoopis Lydia ning Kirstie on surnud. Sarah asub selle kohta tõendeid otsima, proovides Anguse eest kõike saladuses hoida, et teda mitte ärritada. Perekond loodab leida pääseteed ja uut algust kolimisest. Angus on vanaemalt saanud pärandiks saare, millel asub ainult majakas ning majakavahi majake. Sarah loodab, et kõik uus on ka tütrele hea ja toob selgust nende ellu. Kõik aga näib minevat hoopis vastupidi, mitte miski ei laabu, ilus saareke, lummavad vaated, aga maja vajab tohutult tööd ja remonti ning rahavarud aina kahanevad. Ka Kirstie uude kooli minek ei suju kuidagi, pigem saab sellest kohutav tagasilöök kogu perele. Lisaks Sarah saladusele kannab ka Angus endaga saladust, mida ta ei suuda kellelegi rääkida, ta küll usaldab oma sõpra Joshi, aga tedagi mitte täielikult. Kõik sündmused tekitavad üha enam lahkhelisid mehe ja naise vahel ning nad ei suuda enam kõike koos hoida.

Lõpp ootamatu ja üllatav, ma mõtlesin küll lugemise ajal välja mõned võimalikud variandid, aga ükski neist ei pidanud kaugeltki paika. Kogu sündmuste käik keerleb tütre identifitseerimise ümber, kas tõesti tegid vanemad, eriti just ema nii ränga vea, et matsid maha tütre, kes tegelikult on elus? Kumb on elus, Kirstie või Lydia? Kuidas seda tõestada kui kaksikud olid kõiges üksteise koopiad, mitte ühtegi silmaga eristatavat erinevust. Kõige taga on aga hoopis suuremad saladused kui esmalt arvatagi oskaks.

Tõesti üla pika aja raamat, mida ma lugesin nii huviga, et raske oli käest panna. Väga hästi kirjutatud, kaasahaarav ja põnev. Mitte võigas, pigem isegi leebe, tegelasi ei ole palju, kerge jälgida. 
Mõistlik ikka jääda oma lemmikute juurde ja leida üha uusi huvitavaid raamatuid.

Osta: Apollo või Rahva Raamat
Veel arvamusi: Goodreads