esmaspäev, 25. detsember 2017

Robert Bryndza "Tüdruk jääs"

Et mitte mingil juhul oma lugemisindu kaotada, valisin seekord raamatut väga hoolikalt. Tahtsin, et see oleks kindlasti krimiromaan või põnevik ning lugesin mitmeid arvamusi. Lõpliku otsuse langetamisel sai määravaks see, et Robert Bryndza raamat "Tüdruk jääs" sai tohutult kiiresti populaarseks ning Erika Fosteri sarja esimesele raamatule on lühikese ajaga kirjutatud järgesid ja üks neist juba ka eesti keeles ilmunud. Mulle on mõnikord pettumuseks see kui loen läbi sarja esimese osa, mis on hiilgavalt hea ja siis järge pean ootama. Muidugi ei jää hea raamatu puhul see ootamine nii suureks takistuseks, et üldse ei loe, aga detailid kipuvad aja jooksul ununema.

Erika Foster naaseb politseisse tööle peale oma abikaasa surma tööülesannete täitmisel. Teda viiakse üle Londonisse ning peab alustama praktiliselt algusest. Teda pannakse kohe uurima Andrea Douglas-Browni surma. Oluliselt raskendav on asjaolu, et Andrea on Lord ja leedi Douglas-Browni tütar ja lisaks perele ootab ka avalikkus mõrvari teada saamist. Piltilus lordi tütar leitakse veest, silmad pärani, neis peegeldumas hirm. Tüdruku mõrv toob päevavalgele väga palju tegusid, mida tema perekond iga hinna eest varjata soovib. Uurijatel ei ole aga ühtegi kahtlusalust ning press nõuab teavet, Erika käitub vastupidiselt politseiülema plaanile ning arvatakse, et ta õõnestab juurdlust ja ta kõrvaldatakse töölt. Kui leitakse Andreaga lähedalt seotud mees, kes on liialt kahtlaselt olnud tüdrukust huvitatud ja valetanud oma alibi kohta mõrvaööl, saab politsei nautida töövõitu, paraku üürikest aega. Politsei peab uute tõendite ilmsiks tulekuga kahtlusaluse vabaks laskma ning vastu tahtmist paluma Erika Fosteri abi, sest see näib nende ainuke lootus olevat. Erika nõudmine on, et kõik ohjad antaks tema kätte. Uurimisse näib muutuvat üha enam keerulisemaks, on alust arvata, et Andrea ei ole sama mõrvari esimene ega ka viimane ohver. Ootamatult välja ilmuv tunnistaja lööb kõik pea peale ja Foster kaotab valvsuse.

Ei ole vaja olla hiromant, et teada, Erika Fosteri töö viib mõrvarini, aga kõik ei lähe ladusalt. Mõrvar on pääsenud liialt lähedale Erikale ning ei taha mitte mingil juhul lasta naisel end paljastada. 
Mind on viimasel ajal hakanud pisut-pisut häirima krimkade puhul, et nö peategelast, kes peaks viima lahenduseni, takistatakse tema töös. Saan aru, et see ongi asja põnevamaks muutmiseks, aga kas ei võiks kasutada mõnd teist taktikat? Lihtsalt ei ole väga põnev raamatust raamatusse lugeda väga sarnast süžeed, äärmiselt väikeste erinevustega. 

Millegipärast oli mul tunne nagu loeks naisautori raamatut ja kuna ma olin nii lummatud sisust, siis alles raamatu lõppedes taipasin uuesti vaadata autorit. Ma ei tea, kas selle tingis see, et uurija, kelle järgi ka raamatute sari nime saanud, on naine või lihtsalt oli tegevus nii palju naistega seotud. Igatahes oli see väga positiivne, ma tegelikult ei vali kuangi raamatuid autori soo järgi, lihtsalt mõnel juhul olen täheldanud, et meestel ja naistel on erinev "käekiri". Püüan esimesel võimalusel lugeda ka Robert Bryndza Erika Fosteri sarja järgmist raamatut "Varitseja öös"

Otse kirjastusest Pegasus

Teiste lugejate hinnaguid ja arvamusi Goodreadsist

esmaspäev, 18. detsember 2017

Heli Künnapas "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks"

Viimasel ajal jääb tohutult ajast puudu, lugeda ju ometi tahaks ja siis tulebki teha valikud. Kui Heli Künnapas pakkus välja võimaluse valida üks Heli Kirjastuse raamat, haarasin kohe võimalusest kinni. Olen nii mõneltki poolt tähele pannud, et sari "Mõni õhtu romantikat" on kerge ja mõnus sari ning ma ei olnud seni veel ühtegi lugenud, kokku sarjas kuus raamatut. Kuna kõiki antud sarja raamatuid saab lugeda ka üksikuna ja mitte ilmumise järjekorras ning mul ei olnud eelistusi ühegi osas, ainult uudishimu ja soov ühte lugeda, pakkus autor ise välja raamatu "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Mul olid kahetsed ootused, ühest küljest kõrged, sest tõesti raamatukogus on pidevalt antud sari välja laenutatud ja kiidusõnu olin ka lugenud, teisalt natuke pelgasin, et ma vana krimi fännina ehk ei leia soovitud lugemiselamust.

"Naine, kes ei nuta, saab rikkaks" on Ave lugu, kes on kolinud perega tallu, et kasvatada loomi ning elada lastega maalähedast elu. Abikaasa Martin aga ei arva taolisest elukorraldusest suurt midagi ja selle asemel, et naist majapidamises aidata, viskab jalad seinale ja tänitab vaid, et naine ise tahtis seda kõike. Kui mees näeb, et oodatud rikkust niisama sülle ei kuku, jätab ta pere ja kolib linna ema juurde. Ave on üsna lootusetus olukorras, iga sent on arvel ja kui ootamatult vajab remonti ajutiseks lahenduseks osteud mõnesaja eurone auto, teeb see veel enam tuska, kuid samas tekib koos probleemidega ka lahendus. Autoremonditöökoda pidav Robin on just see, keda Ave vajab, mees aitab talutöödel, saab lastega hästi läbi ja poeb iga päevaga üha enam naise südamesse. Võiks ju arvata, et pärast üle elatud raskusi läheb edasi kõik hästi, siis ei, elul on ikka oma keerdkäigud.

Hea lihtne lugemine, isegi mitte mõneks, vaid ainult üheks õhtuks. Alustasin reedel ja laupäeva lõunaks oli loetud. Mulle tundub, et see sari oleks täpselt sobilik reisile kaasa võtmiseks, väikese formaadiga raamat, mida näiteks bussisõidu ajal või kasvõi rannas peesitades lugeda. Jep, ma olen vanakooli vend, e-raamatute asemel eelistan ka liivasel ja tuulisel rannal päris raamatut. Minul on igatahes plaanis tasapisi läbi lugeda ka varem ja hiljem "Mõni õhtu romantikat" sarjas ilmunud raamatud. 

Pean tunnistama ausalt, et peale raamatu lugemist tekkis mul hoopis suurem huvi autori Heli Künnapase blogi vastu. Olin küll varem ta blogi harva lugenud, aga raamatus peategelase Ave blogina esitletud sissekanded olid sellised, mis tekitasid huvi ja soovi teada saada, kas autori blogis ka selliseid mõtisklusi leiab. Niisiis on Heli Künnapasel mitte ainult uus raamatute lugeja, vaid ka blogijälgija.

Nii nagu Heli Kirjastuse Facebooki lehelt ja Heli Künnapase blogist korduvalt leiab, siis on autori soovitus raamatute ostmiseks temaga ühendust võtta e-maili teel: helikunnapas@gmail.com

Goodreadsis ka paar arvamust.

esmaspäev, 4. detsember 2017

Elizabeth Haynes "Nurka aetud"

Mul oli totaalne mõõn lugemises, tahtsin nagu lugeda, aga ei olnud midagi nii huvitavat, et muud tegevused üles ei kaaluks. Kuidagi alati oli lugemine viimane tegevus, mida teha. Läksin siis raamatukokku, et võtta midagi head, kõik mu lugemissoovid olid kui peast pühitud ja hakkasingi lihtsalt riiulitelt vaatama, tagakaantelt tutvustusi lugema ja üheks valituks osutus Elizabeth Haynesi "Nurka aetud".

"Nurka aetud" on Catherine lugu, mis on kirja pandud kahes ajas nii olevkus kui ka minevikus. 
Aastal 2003 kohtab Catherine imelist meest Leed, kes teda jumaldab ja igal momendil kaitsta üritab. Naise sõbrad on lummatud, iga naise unistus, kena ja armastav mees. Kui aga Catherine ees Lee oma tõelist palet näitab, siis ei ole tal enam kellelegi loota, mees on suutnud kõigile naise lähedastele rääkida hoopis vastupidist, mis tõstab Lee väärtust nende silmis ning paneb Catherines kahtlema. Naine peab kõigega üksi toime tulema ja see näib üha enam võimatuna.
Aastal 2007 on Catherine, kes eelistab kasutada nime Cathy, üritanud alustada uut elu. Tal on kohutav hirm oma mineviku sündmuste tõttu, mis väljendub kontrollimisvajaduses ja paanikahoogudena. Cathy on kolinud Londonisse, käib tööl, kuid ta väldib inimesi, püüab toime tulla oma hirmudega ning mitte miski ei tohi tema päevaplaanis muutuda. Kui aga naise naabriks kolib Stuart hakkavad toimuma muutused, Cathy otsib ja leiab oma haigusele abi ning hakkab taas usaldama kedagi. Selle ilusa varjus on aga pidev kartus Lee vanglast vabanemise ees. Kui on kätte jõudnud Lee vanlgast vabanemise päev, tunneb naine, et peab hakkama veel ettevaatlikum olema. Lõpuks ei jää Cathyl üle muud kui kogu selle õudusega silmitsi seista, sest miski muu ei näi päriselt aitavat.

Ma lugesin ja koguaeg mõtlesin, et kas tõesti ongi nii nagu kirjas, kas ei tulegi mingit tõde ilmsiks, mis kõik eelneva pea peale keeraks. Natuke nagu lootsin seda, et Lee on süütu ja kõige taga ongi Catherine, samas jällegi olin hakanud lugemise ajal nii tohutult kaasa tundma naisele, et tahtsin talle õnnelikku lõppu. 

Esialgu lugedes oli üsna tülikas jälgida iga peatüki nö "pealkirjaks" olevat kuupäeva, üle ühe olid erinevas ajas, kord olevik, siis minevik ja need kuupäevad olid üsna sarnased, aastaarv erines. Samas oli see ehk hea nipp lugeja huvi hoidmiseks, sest kui ma olin lugenud poolteist lehekülge 2003 aasta sündmustest, siis kohe kindlasti tahtsin ma kiiresti läbi lugeda oleviku sündmused, et uuesti jälle teada saada, mis juhtus minevikus. Et selline nii ja naa, ärgitas lugema, aga ka natuke häiris.

Mingil hetkel tekkisid mul peas mõtted ja seosed Rachel Abbotti raamatuga "Maga hästi". Mõlemas raamatus on tegemist paariga, mis väliselt näib ideaalne, kuid tõde on hoopis midagi muud. Kontrolliv ja võimukas mees, kes kõigile meeldib, armastav ja hooliv ning naine, kes jääb justkui kõiges oma mehe varju ega oska väärtustada seda, mis tal on. Mõlemad raamatud valisin ma üsna suvaliselt, "Maga hästi" kohta olin eelnevalt lugenud, kuid "Nurka aetud" sai võetud esmase emotsiooni ajel, mingit seost ma sihilikult ei otsinud nende kahe vahel.

Tundub, et võiksin taolise psühholoogilise sisuga raamatuid rohkem lugeda, olen asjatult neid vältinud, sest äkki on liialt dramaatilised ja vähe põnevad.

Goodreadsis peamiselt positiivne tagasiside ja kõrge keskmine hinne.
Osta otse kirjastusest Kunst