teisipäev, 29. august 2017

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat"

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat" lausa karjus riiulis "loe mind!", aga ma olin raamatukogust rabanud nii suure hunniku raamatuid ja kohusetundest teiste lugejate suhtes loen alati esmalt läbi need, mis vaja tagastada, isiklikud raamatud võivad oodata. Küll see ootamine oli pikk. Ma isegi hoidusin lugemast arvamusi eelnevalt. Esiteks, et mitte veel enam lugemist oodata ja teiseks, et jumala eest mitte ainsatki reetvat kokkuvõtet näha. Hargla raamatuid loen ma alati suurima hea meelega ja ühegi kommentaariga mind lugema meelitada ei ole vaja ja eemale peletamine on samuti üsna võimatu.

Melchiori sarja kuuendas raamatus toimub tegevus kahes paigas, Tallinnas, kus tegutseb jätkuvalt apteeker Melchior ja Lübeckis, kuhu on läinud apteekritarkusi omandama noor Melchior. Paraku ei ole isa ja poja ootused ja soovid samad ning seda teades ei julge ega taha poeg isale avalikustada on tegelikke tegemisi. Noore Melchiorini jõuab info, et Tallinnasse on minemas Gotlandi kurat ning see tundmatu võib olla ohuks tema isale. Viivitamatult soovib ta läkitada Tallinna poole hoiatuse, kuid kiri jõuab adressaadini loodetust hiljem. Apteeker saab väga kummalise kutse sureva kaupmehe Duseborghi juurde, kes palub talt lausa võimatut. Kaupmehe viimane soov on nii segane, kuid Melchior ei saa antud lubadust täitmata jätta. Lisaks jõuab temani kiri, mis hoiatab Gotlandi kuradi eest. Mees peab hakkama surnu viimset soovi täitma ja ka uurima ohtu, mis teda varitseda võib. 

Minu jaoks jääb noore Melchiori tegevusliin pisut mõttetuks, pigem nagu mõne põnevama peatüki venitamiseks. Lübeckis toimuvad sündmused on iroonilisel kombel täpselt need, mida isa oma pojalt ei oskaks ilmaski loota, kuid muus osas jääb kõik kuidagi poolikuks. Ma tahaks loota, et selle ainetel võib oodata Melchiori sarjale veel järge, vähemalt lõpu põhjal võiks nagu lootust hellitada.

Kui ma enamike krimiraamatute lugemisel soovin ja proovin aimata sündmuste käiku ning oma mõtteis jõuda süüdlaseni, siis Hargla raamatute puhul ma loobusin sellest üpris kiirelt. Sellepärast, et ma lihtsalt ei saanud enam üldse aru, kes või mis või kuidas kui üritasin pingsalt ainult lahenduseni jõuda. Ning Melchiori sarja raamatutes nii võrratud ja kaasahaaravad Tallinna kirjeldused, et ma lausa tahan nendele vahest lausa üleliigset tähelepanu pöörata. 

Kõlab tõenäoliselt täieliku klišeena ja ma isegi ei imesta kui ma isegi seda korduvalt maininud olen, aga ka "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat" (ja üleüldse Indrek Hargla teosed) on ootuspäraselt hea. Kordagi, ka siis kui jälle Lübeckis toimuv peatükk vahel oli, ei tekkinud tunnet, et see ei ole nüüd küll nii põnev või et jääks mõnele eelnevale osale alla. 
Ma jään jälle huviga ootama järgmist kirjutist Hargla sulest ning õnneks ei pea seda kaua ootama. Tõsi, tegemist pole küll apteeker Melchiori lugudega, aga uus sari "Merivälja" peaks saama ka raamatukaante vahele ja ma loodan, et ei pea selles pettuma, ei sarjas ega raamatus.

Loe veel arvamusi: Goodreads
Osta Apollost või Rahva Raamatust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar