esmaspäev, 31. juuli 2017

Jennifer Niven "Elu helged paigad"

Ma ei ole juba päris ammu lugenud ühtegi noortekat, kuigi kunagi oligi taoline kirjandus mul igapäevaselt käsil. Nii armas, roosamanna tänapäeva muinasjutt.  Ühel hetkel ma kasvasin sellest välja, ei köitnud enam nunnud keskkooliarmumised, tühine klatš ja intriigid ega õnnelikud lõpud. Aeg-ajalt ma ikka mõne lihtsalt uudishimust loen. Ilma eelneva uurimiseta, sõna otseses mõttes jäi ette Jennifer Niveni "Elu helged paigad", pealkirja järgi otustasin ja kaasa haarasin.

"Elu helged paigad" on Violeti ja Theodore Finchi lugu. Violet, koolis populaarne tüdruk, meeldib kõigile, kaasa arvatud popimale poisile, kuid kelle elu ei ole peale õe surma enam endine. Finch, keda kutsutakse friigiks, kellel on pidevad pahandused ja teda ähvardab koolist välja viskamine. Poiss ja tüdruk on samaaegselt kooli kellatorni karniisil, ise üksteise sealolekut teadmata. Kes kelle päästab? Koolis muidugi hakkab levima "ainuõige" lugu, kuidas Violet päästis friigi. Üsnagi ootsupäraselt tekib kahe katkise hinge vahel rohkemat kui kõrvalseisjad seda ootaks või eeldaks.

Esimesed sada lehekülge loetud, mõtlesin jackpot, see ongi see, mida ma lugeda tahtsin, vaheldus krimi- ja põnevusraamatutele.Täpselt see, mille järgi ma oleks 15 aastat tagasi õhanud "nii ilus!". Kooli armastatuim tüdruk ja vihatuim poiss saavad kõigi kiuste õnnelikuks, ükskõik, mis takistused neile teele ette ka ei jää, koos nad ületavad need. Armastus võidab kõik!  Ja siis ühelt maalt võttis kogu lugu pöörde, mida ma ei oodanud. Mis mõttes? Õnnelik lõpp? Kuigi ma lugesin kogu raamatut üsna tuimalt, ilma sellesse imelisse armastusse kaasa elamata, läks lõpp mulle hinge. 

Mul tekkis paar korda peas väike võrdlusmoment John Greeni "Süü on tähtedel" raamatuga, kuid tegelikult peale peategelaste, lootuse kaotaonud noorte, ei ole seal oluliselt palju ühist. Pisut ehk võib tõmmata paralleele ka lõpu osas, aga kogu üldmõte on siiski midagi muud. 

Ma ei ole kindel, et Jennifer Niveni "Elu helged paigad" on parim noortekas, mida ma lugenud olen viimaste aastate jooksul, aga kindlasti on see ühe sügavama mõttega. Ehk oskan ja loen nüüd taolisi raamatuid hoopis teise pilguga, täiskasvanulikuma pilguga kui varem.

Osta Apollost või Rahva Raamatust.
Lisaks arvamusi: Goodreadsist.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar