esmaspäev, 6. veebruar 2017

Terhi Pääskylä-Malmström "Minu Tallinn"

Ei kuule just sageli soomlaste poolt kiitvaid sõnu Eesti kohta. Isegi eestlane vaatab Soomet kui imedemaad, kus kõik on ainult ja ainult hea. Seetõttu ongi Terhi Pääskylä-Malmström "Minu Tallinn" nagu väike pai. Nii mõnusalt ja ladusalt kirjutatud. Need väikesed miinused, mis autorile Eestiga seonduvad ei muuda positiivsust millega jääb raamat meelde.

Kuidagi tuttav ja oma on lugeda Tallinnast või ka üldisemalt Eestist. Eriti veel kui autor on nii “kodus” siin. Ka raamatust läbi käinud võrdlus venelaste osas tuleb mulle esimesena meelde. Kui palju on neid, kes elavad Eestis, tahtmata või viitsimata õppida keelt, tunda huvi meie kultuuri vastu. Ja siis on üks soomlane, kes tuleb siia, õpib ära keele, kirjutab eesti keeles ja nagu sellest veel vähe oleks ka laulab kooris, ilma et selleks vähimatki sundust oleks. Ja kõige tipuks kirjutab sellest veel raamatu. Paratamatult tekitab see trotsi inimeste vastu, kes elavad Eestis, kuid ei tunne huvi keele õppimise osas.

Ma olen ja jään veendumusele, et ükskõik, mis rahvusest olla, saab inimene hakkama igas riigis kui vaid tahta ja osata. Sellegipoolest on hea tõdeda et vahest leiavad soomlased omale tasuva ja huvitava töö eestis, mitte alati vastupidi. Jah, töökohad küll tihedalt seotud Soomega, aga siiski. Autori esimene töökoht saatkonnas ja sealsed juhtumid muidugi veidi kinnitavad, et enamus soomlasi kipub tulema Eesti pidu panema ja elu nautima. Linna tänavatel just neid purjutajaid kõige rohkem kohtab ja kui kõik baarid-pubid uksed avali ootavad ja hindadega meelitavad, siis pole ka midagi imestada.

"Minu Tallinnat" lugedes mõtlesin igakord auroti nimetatud kohtadele, et kas olen ise käinud või külastanud. Mitte väga ammu olin ma Tallinnas ikka totaalselt eksinud ja korra trammiga Kadrioru asemel Koplisse sõitnud. Nüüd sain nii mõnelgi korral lugedes mõelda, et seal olen käinud, eriti veel Aia tänava Rimis, mis jääb mu enda teele sageli suunal Viru Keskus-Balti Jaam.

Terhi Pääskylä-Malmströmi "Minu Tallinn" veidi taastas mu usku ja soovi edaspidigi lugeda "Minu"sarja raamatuid. Väga ei liialdagi kui nimetan seda raamatut enda jaoks üheks parimaks selles sarjas. Nendin, et võib-olla tõstab seda "pjedestaalil" veidi Eestist kirjutamine, aga mõte jääb samaks. Hea kiire lugemine meie pealinnast kirja pandud läbi tõelise Tallinna fänni silmade.


Loe teiste arvamusi Goodreadsist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar