pühapäev, 28. jaanuar 2018

Geir Tangen "Maestro"

Mul oli Geir Tangeni "Maestro" pikalt lugemislistis, ei huvitanud täpsem sisu, pigem sai määravaks autor. Nimelt on Geir Tangen tuntud Norra blogija, kes kirjutab krimikirjandusest. Tõelise krimifännina kirjutab ta "Maestro", et lisaks raamatutest kirjutamisele ka ise üks valmis kirjutada ning kasutada ära selles kõik oma tähelepanekud. Geir Tangeni teos sai väga kiiresti populaarseks, kõigepealt Norras, kus tal ilmselt lugejatest tänu blogile puudust ei tulnud, kuid raamat on saavutanud ka rahvusvahelise menu. Lugesin kuskilt, et on oodata ka järge, ei taha küll ette rutata, aga mulle tundus see lugu täielikult tervik, et ei kujutaks ettegi, mille baasil sealt järge teha. Ilmselt siis luues uusi kuritegusid, mida hakkavad uurima juba "Maestrost" tuttavad uurijad.

"Maestro" on esialgu üsna segane, kaks erinevas ajas lugu, millel näib olevat ainuke seos ajakirjanikuga kohalikust ajalehest, Viljar Ravn Gudmundsson. Mees saab kahtlase sisuga kirja, milles anonüümne autor lubab hakata õiglust jalule seadma, tappes inimesi, kes ei ole oma süütegude eest karistust kandnud. Esimesest kirjast ei tee ajakirjanik väga välja, arvates, et tegemist on nõmeda naljaga. Kui aga teda saadetakse kirjutama lugu rõdult alla kukkunud naisest ja politseilt kommentaari küsides saab ebaleva vastuse, millest võib järeldada, et tegemist ei olnud õnnetusega, hakkab mees mõtlema, et äkki tasub kirjale siiski rohkem tähelepanu pöörata. Viljar saadab kirja edasi politseile, Lotte Skeisvollile, keda ta tunneb ja kes talle ajalehe jaoks politsei poolse arvamuse andis. Lotte ei jäta asja sinnapaika ning kutsub ajakirjaniku koheselt oma jutule. Ülekuulamise ajal aga saab Viljar järgmise kirja, koheselt reageerib sellele politsei ning hakatakse autorit otsima, samaaegselt püüdes vihjete abil välja selgitada järgmist ohvrit. Aeg on limiteeritud, "õigusemõistja" annab aega ainult järgmise hommikuni. Viljaril on alust kahtlustada, et seoseid võib otsida ka tema nelja aasta tagusest artiklist, mille tõttu kannatasid paljud. Politseile ta aga oma mõtteid ei avalda, püüdes kõigepealt ise selgusele jõuda.

Nende kahe kirjaga asi ei piirdu. Iga ajakirjanikule laekunud kirjaga surub kirjutaja meest üha enam nurka, soovides meedia tähelepanu rohkem kui seda seni on olnud. Politseisse saabub appi uurija Oslost, Olav Scheldrup Hansen, kes ei klapi isiklikul tasandil uurimist juhtiva Lotte Skeisvolliga. Liigne energia kulub nende omavahelisele arvete klaarimisele ning selle tõttu saab kurjategija järgmise ohvri segamatult tappa. Mõistes asja tõsidust ning jättes eriarvamused tahaplaanile, suudavad Skeisvoll ja Hansen teha koostüüd, aga kas nende põikpäisus ja rumalus ei ole ehk liialt uurimist seganud?

Kui jätta välja see, et esimestes peatükkides ei saanud ma üldse aru, kes või mis on kuidagi seotud, nii on üsna sageli, et tegevus algab ilma pikema eelloota ja lugeja lihtsalt peab sellest läbi närima või siis loobuma, siis ma olin täiesti uskumatul kombel naelutatud selle raamatu külge peaaegu lõpuni.Ja siis järsku läks jaburaks, ausalt täitsa jaburaks, õnneks paber kannatab kõike ja saab kirjutada ju mida iganes, aga see tundus lausa nii veider, et ma tahtsin võimalikult kiiresti lugeda, et teada saada, mis lahendus siis kogu lool lõpuks on. Ma tahaks kohe pikemalt kirjutada sellest lõpuosast, aga samas oli see päris korralik püant, et targem on mitte reeta.

Autor on raamatusse tõesti pannud kõikvõimalikud sündmused, mis ühes või tegelikult lausa kolmes krimiromaanis olla võiks. Kohati on kõike liiga palju, aga kui hoolega jälgida, siis täiesti loetav. Nagu eelnevalt mainisin, siis jäi kuskil ette info, et "Maestrole" on oodata järge, suure tõenäosusega oleks ma selle järje lugeja puhtalt uudishimust, aga enam mitte autori osas, vaid sisu, sest ma ei kujuta ettegi, mida sealt oodata.
Kuna autor Geir Tangen on üsna hästi kursis krimikirjandusega, eriti Norra autoritega, on seda ka tema raamatus mitmel korral mainitud ja üheks läbivaks jooneks kuritegude vahel.
Ja raamatupealkirja "Maestro" järgi ei tasu arvata, et oleks vaja muusika erialaseid teadmisi, et seda lugeda. 


Otse kirjastusest Varrak
Lisaks: Goodreads

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar