esmaspäev, 25. detsember 2017

Robert Bryndza "Tüdruk jääs"

Et mitte mingil juhul oma lugemisindu kaotada, valisin seekord raamatut väga hoolikalt. Tahtsin, et see oleks kindlasti krimiromaan või põnevik ning lugesin mitmeid arvamusi. Lõpliku otsuse langetamisel sai määravaks see, et Robert Bryndza raamat "Tüdruk jääs" sai tohutult kiiresti populaarseks ning Erika Fosteri sarja esimesele raamatule on lühikese ajaga kirjutatud järgesid ja üks neist juba ka eesti keeles ilmunud. Mulle on mõnikord pettumuseks see kui loen läbi sarja esimese osa, mis on hiilgavalt hea ja siis järge pean ootama. Muidugi ei jää hea raamatu puhul see ootamine nii suureks takistuseks, et üldse ei loe, aga detailid kipuvad aja jooksul ununema.

Erika Foster naaseb politseisse tööle peale oma abikaasa surma tööülesannete täitmisel. Teda viiakse üle Londonisse ning peab alustama praktiliselt algusest. Teda pannakse kohe uurima Andrea Douglas-Browni surma. Oluliselt raskendav on asjaolu, et Andrea on Lord ja leedi Douglas-Browni tütar ja lisaks perele ootab ka avalikkus mõrvari teada saamist. Piltilus lordi tütar leitakse veest, silmad pärani, neis peegeldumas hirm. Tüdruku mõrv toob päevavalgele väga palju tegusid, mida tema perekond iga hinna eest varjata soovib. Uurijatel ei ole aga ühtegi kahtlusalust ning press nõuab teavet, Erika käitub vastupidiselt politseiülema plaanile ning arvatakse, et ta õõnestab juurdlust ja ta kõrvaldatakse töölt. Kui leitakse Andreaga lähedalt seotud mees, kes on liialt kahtlaselt olnud tüdrukust huvitatud ja valetanud oma alibi kohta mõrvaööl, saab politsei nautida töövõitu, paraku üürikest aega. Politsei peab uute tõendite ilmsiks tulekuga kahtlusaluse vabaks laskma ning vastu tahtmist paluma Erika Fosteri abi, sest see näib nende ainuke lootus olevat. Erika nõudmine on, et kõik ohjad antaks tema kätte. Uurimisse näib muutuvat üha enam keerulisemaks, on alust arvata, et Andrea ei ole sama mõrvari esimene ega ka viimane ohver. Ootamatult välja ilmuv tunnistaja lööb kõik pea peale ja Foster kaotab valvsuse.

Ei ole vaja olla hiromant, et teada, Erika Fosteri töö viib mõrvarini, aga kõik ei lähe ladusalt. Mõrvar on pääsenud liialt lähedale Erikale ning ei taha mitte mingil juhul lasta naisel end paljastada. 
Mind on viimasel ajal hakanud pisut-pisut häirima krimkade puhul, et nö peategelast, kes peaks viima lahenduseni, takistatakse tema töös. Saan aru, et see ongi asja põnevamaks muutmiseks, aga kas ei võiks kasutada mõnd teist taktikat? Lihtsalt ei ole väga põnev raamatust raamatusse lugeda väga sarnast süžeed, äärmiselt väikeste erinevustega. 

Millegipärast oli mul tunne nagu loeks naisautori raamatut ja kuna ma olin nii lummatud sisust, siis alles raamatu lõppedes taipasin uuesti vaadata autorit. Ma ei tea, kas selle tingis see, et uurija, kelle järgi ka raamatute sari nime saanud, on naine või lihtsalt oli tegevus nii palju naistega seotud. Igatahes oli see väga positiivne, ma tegelikult ei vali kuangi raamatuid autori soo järgi, lihtsalt mõnel juhul olen täheldanud, et meestel ja naistel on erinev "käekiri". Püüan esimesel võimalusel lugeda ka Robert Bryndza Erika Fosteri sarja järgmist raamatut "Varitseja öös"

Otse kirjastusest Pegasus

Teiste lugejate hinnaguid ja arvamusi Goodreadsist

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar