esmaspäev, 19. juuni 2017

Ruth Ware "Pimedas, pimedas metsas"

Ma alles mõtlesin, et võiks täitsa vahelduseks lugeda rohkem midagi toredamat, kus kedagi ei tapeta, piinata ega röövita ja ikka leian, et olen laenutanud terve portsu krimi ja põnevust.
Juba pealkiri "Pimedas, pimedas metsas" tõotab huvitavat lugemist ja puhtalt seetõttu oma soovilisti selle lisasin, Hiljem sain kinnitust lugedes arvustusi ning täiesti juhuslikult oli raamatukogus uue kirjanduse riiulil see olemas. Ma pisut pelgasin seda pealkirja ja ei tahtnud lugema asuda kui olin üksi kodus, tegelikult ei olenud selleks hirmuks erilist alust, lihtsalt kujutlusvõime tegi oma töö.

"Pimedas, pimedas metsas" tegevustik on vägagi salapärane. Ootamatult saab Nora kutse oma kooliaegse parima sõbranna Clare tüdrukuteõhtule. Ta pole Clarega suhelnud 10 aastat ega mõista, miks ta kutsutud on. Nähes kutsutute nimekirjas veel teistki kooliaegset sõbrannat Ninat, lepivad nad kokku, et lähevad koos. Jõudes peopaika, mis on maja keset metsa, tekitab see kahtlusi ja küsimusi, miks selline paik ja miks Nora üldse kutsutud oli? Juba esimesel õhtul tekib seltskonnas lahkhelisid ning järgmisel hommikul kui lahkub Clare sõbranna Melanie, tundub Norale ja Ninale, et peavad jääma, olenemata soovist samuti ära minna. Flo, pidu korraldav sõbranna, ei ole just välja mõelnud klassikalisi tüdrukuteõhtu tegevusi, vaid hoopis üsnagi ebatavalisi- savituvide laskmine, vaimude väljakutsumine. Kogu olukord võtab järjest põnevamaid ja ärevamaid pöördeid.

Raamat algas üsna vaikselt, keereldes ümber Nora ja Clare saladuse-miks nad siis pole nii pikalt suhelnud? Miks on Nora kutsutud tüdrukuteõhtule, aga mitte pulma? Miks toimub pidu majas, keset metsa, kus pole telefonilevi? Kui järjest hakkavad ilmsiks tulema saladused, tekivad esimesed mõtted, et mis võiks järgmiseks juhtuda. Kuni lõpuni väga kaasahaarav, iga lausega üha enam soov edasi lugeda. Sõna otseses mõttes huvitav viimase lauseni.

Raamatukaanel on märge-ideaalne täitmaks seda tühjust, mille jättis "Tüdruk rongis". Mul ei olnud selle "tühjusega" probleemi enne, aga peale Ruth Ware "Pimedas, pimedas metsas" lugemist on. Tõesti väga hea raamat,huvitava süžeega, kergesti jälgitav, sündmuste areng kiire, ootamatu ja põnev. Ei teki kordagi momenti, et millal see lõpuks läbi saab, miks nii pikalt venitada ühel kohal, pigem vastupidi, tahaks aina enam teada saada enne järgmise peatüki algust. Tõpselt parajas koguses vihjeid ja jälgede segamist, justkui oled jõudnud lahenduseni kui kõik jälle segi paisatakse.
Juba nägin, et eesti keeles on ilmunud järgminegi Ruth Ware raamat "Naine kajutist nr 10", jään lootma, et seegi on sama hea ja köitev.


Lisaks arvamusi: Goodreads
Osta Rahva Raamatust või Apollost.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar