esmaspäev, 24. aprill 2017

Anna Sundberg ja Jesper Huor "Ma armastasin terroristi"

Minu kätte ei satu juhuslikult raamatud, mis on seotud islamiga. See teema on hetkel aktuaalne kogu maailmas ja ma ei taha näha ega kuulda ainult meedias kajastatavat, vaid ka veidi nö teist poolt. Ma ei proovi ja ausalt öeldes ei tahagi mõista, mis paneb inimese millessegi või kellessegi nii tugevalt uskuma, et ta on võimeline usu nimel tapma. Võib-olla ma vägivaldselt üldistan islamit ja moslemeid, aga paraku on selline kuvand mu peas tekkinud.

Anna Sundbergi "Ma armastasin terroristi" ei vaja pikemat ega ka lühemat sisututvustust, pealkiri ütleb ära kõik. Tegemist on autobiograafilise teosega, mille on Anna Sundberg kirja pannud koos ajakirjanik Jesper Huoriga. Mul oli juba alates päris esimestest lehekülgedest meelel vaid üks sõna, õigemini küsimus- miks? Minu pärast võivad inimesed uskuda  kasvõi lillkapsastesse kui nad tahavad, valikuvabadus, aga olla nii kindel usu õigsuses, mis tallab kõik muu maatasa ja läheb sõna otseses mõttes üle laipade, kuidas see võimalik on? Seejuures ei jätnud Anna Sundberg kordagi lolli naise muljet, pigem tundus ta olevat usust ja armastusest pimestatud. Lugemise ajal vaheldusid emotsioonid, kord vihane, kord kurb. Oli lehekülgi, mida ma lugesin, imestasin ja vihastasin-mis teeb ühest usust nii õige ja ainsa, et kõik muu on tühine, kuidas on võimalik "tänu" usule rõõmustada kellegi surma üle? Teisalt kui Anna oma lastega raskustesse sattus, oli mul kahju, mitte kordagi ei parastanud, et näed nüüd, said, mis tahtsid. Elasin kaasa ja lootsin (või no mis siin loota kui raamatu on oma elust ise kirja pannud, siis järelikult elus), et kõik läheb hästi ja ta saab tagasi kodumaale.

Ma ei ole väga veendunud, et see nii täielik ülestunnistus on. Jah, vaevalt Annat tema viimane moslemist abikaasa väga detailselt oma tegevustesse pühendas, kuid usun, et ta teadis rohkemat kui kirja panna tahtis või julges. Ma ei heida seda sugugi ette, riskida oli rohkem kui selle raamatu müügieduga. Raamatu lõpus oli mul siiski hea meel autori üle, et ta silmad avanesid ja ka pisut kahetses, just teiste usku pööramise osa.

Islam on teema, mis ei jäta kedagi külmaks, mingisugune arvamus on kõigil. "Ma armastasin terroristi" ei andnud mulle islami ega moslemite osas uut infot, pigem vaid ühe naise lugu islamisse ja sellest välja. Kirjastus Sinisukk on välja andnud "Valge" sarja, milles ilmunud raamatud on oluliselt detailsemad erinevate naiste keerulised elud,  Muidugi ei saa võrrelda antud raamatut kogu sarjaga, oleks võimatu koondada nii palju erinevaid tahke islamist ühte teosesse.

Kellel on eelarvamus autorisse juba pelgalt pealkirja järgi, jätku lugemata, sisu vaid süvendab seda. Millestki olulisest selle raamatu lugemata jätmisel ilma ei jää, pigem tekitab enam negatiivseid emotsioone. Islami kohta silmaringi avardamiseks on see raamat lahja.


Loe veel arvamusi Goodreadsi kasutajatelt.
Osta Rahva Raamatust või Apollost.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar