pühapäev, 22. jaanuar 2017

Gillian Flynn "Kadunud"

Gillian Flynni "Kadunud" tekitas minus huvi peale raamatu ainetel linastunud filmi. Mu totter põhimõte, enne raamatut lugeda ja siis filmi vaadata, takistas mind kinno minemast. Ja peale seda muutus ka raamat oodatult populaarseks, mis tähendas, et raamatukogust laenutamiseks oleks pidanud end järjekorda panema. Aga kuidagi sujuvalt kadus mul soov "Kadunud" läbi lugeda. Kuni eelmine aasta sügisel ostsin raamatu, sest ma tahtsin ju seda ikkagi lugeda, päris täpselt mäletamata, miks.

Lõpuks kui kõik teised kodus olevad raamatud olid loetud jõudsin järjega "Kadunud" juurde. Esimesed umbes 150 lehekülge mõtlesin, et nojah, poleks eriline kaotus selle lugemata jätmine olnudki. Mis selles siis nii väga erilist ikka on? Naine kaob jäljetult oma kodust, põhiliseks kahtlusaluseks jääb abikaasa, kellel puudub alibi kuriteo toimumise ajaks ja vihjed järjest viitavad temale. Mõtlesin juba, et mul on riiulis ootamas oluliselt huvitavamad raamatud, mida kibelesin lugema. Õnneks edasi hakkasid sündmused arenema kiiremini ja põnevamalt. Lugu võttis järjest ootamatumaid pöördeid, kuigi oli ilmselge, et abikaasa pole oma naist mõrvanud ega ta kadumise taga, ei olnud siiski muu ootuspärane. Liiga konkreetselt vaid ühele süüdlasele viitavad asitõendid veidi panid kahtlema, et midagi on valesti, samas oli ka abikaasal piisavalt "luukeresid kapis", mis oleks andnud alust kuriteoks.

Kordamööda nii süüdistatava kui ka ohvri pilgu läbi kirja pandud peatükid hoiavad kuni viimaste lehekülgedeni lugeja tähelepanu. Nagu põnevus- ja kriminaalromaanide puhul peamiselt, on eellugu pikem ning põhjalikum kui juhtumi lahendus. Mulle endale meeldib küll lugeda ja kaasa mõelda, et kes on süüdlane, milliseid keerdkäike pidi on jälgi segatud, kuid samuti loeksin hea meelega pikemalt lahendusest. Kuidagi jooksevad kõik sündmused ja inimesed ühte punkti kokku ning juhtum lõpetatakse "paari leheküljega". "Kadunud" raamatus jäävad küll otsad uurijatele lahtiseks, mis annaks alust järje kirjutamiseks, lugeja aga saab kõik detailid teada.

Tagakaanel olevad ülistavad omadused raamatu kohta peavad paika küll- armutult kaasahaarav, ähvardav, võrratu. Isegi kui ma muidu ei kipu kohe raamatu põhjal tehtud filme vaatama, sest liialt täpselt veel mäletan ning jääksid häirima filmist puuduolevad sündmused, millest raamatust lugenud, siis seekord paistab olevat erand. Treiler oli küll üsna segane ilma raamatut lugemata, aga nüüd teades loo pointi, huvitav. 

Loe veel arvamusi Goodreadsist.
Raamat on läbi müüdud nii Apollos ( vaid e-raamatuna saadaval ) kui ka Rahva Raamatus. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar