esmaspäev, 2. oktoober 2017

S.K. Tremayne "Külmakaksikud"

Ma olen viimasel ajal lugenud päris palju raamatuid puhtalt mõne loetud arvamuse, soovituse pärast ning nii mõnelgi korral pettunud. Jah, on ka päris häid pärleid, aga siiski mitte valdavas enamuses, põhjus on lihtne, neist ükski pole olnud mulle meelepärane ja esimene valik just žanri osas. Läksin nüüd raamatukokku ja seisin konkreetselt põnevike riiuli ette ja hakkasin tuttvaid pealkirju otsima. Esimesena jäi silma S.K. Tremayne "Külmakaksikud", kiire pilt tagakaanel olevale tutvustusele ja sobis.

Sarah ja Angus on kaotanud õnnetuse tagajärjel ühe oma kaksikutest tütardest-Lydia. Ellujäänud tütar Kirstie tuleb aga üle aasta hiljem lagedale teatega, et tema on hoopis Lydia ning Kirstie on surnud. Sarah asub selle kohta tõendeid otsima, proovides Anguse eest kõike saladuses hoida, et teda mitte ärritada. Perekond loodab leida pääseteed ja uut algust kolimisest. Angus on vanaemalt saanud pärandiks saare, millel asub ainult majakas ning majakavahi majake. Sarah loodab, et kõik uus on ka tütrele hea ja toob selgust nende ellu. Kõik aga näib minevat hoopis vastupidi, mitte miski ei laabu, ilus saareke, lummavad vaated, aga maja vajab tohutult tööd ja remonti ning rahavarud aina kahanevad. Ka Kirstie uude kooli minek ei suju kuidagi, pigem saab sellest kohutav tagasilöök kogu perele. Lisaks Sarah saladusele kannab ka Angus endaga saladust, mida ta ei suuda kellelegi rääkida, ta küll usaldab oma sõpra Joshi, aga tedagi mitte täielikult. Kõik sündmused tekitavad üha enam lahkhelisid mehe ja naise vahel ning nad ei suuda enam kõike koos hoida.

Lõpp ootamatu ja üllatav, ma mõtlesin küll lugemise ajal välja mõned võimalikud variandid, aga ükski neist ei pidanud kaugeltki paika. Kogu sündmuste käik keerleb tütre identifitseerimise ümber, kas tõesti tegid vanemad, eriti just ema nii ränga vea, et matsid maha tütre, kes tegelikult on elus? Kumb on elus, Kirstie või Lydia? Kuidas seda tõestada kui kaksikud olid kõiges üksteise koopiad, mitte ühtegi silmaga eristatavat erinevust. Kõige taga on aga hoopis suuremad saladused kui esmalt arvatagi oskaks.

Tõesti üla pika aja raamat, mida ma lugesin nii huviga, et raske oli käest panna. Väga hästi kirjutatud, kaasahaarav ja põnev. Mitte võigas, pigem isegi leebe, tegelasi ei ole palju, kerge jälgida. 
Mõistlik ikka jääda oma lemmikute juurde ja leida üha uusi huvitavaid raamatuid.

Osta: Apollo või Rahva Raamat
Veel arvamusi: Goodreads



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar