laupäev, 29. detsember 2018

Piret Tali "Minu Pärnu"

Minu Pärnusse kuuluvad supitirinad, lõunaooted, munapeekrid, kreemikoogikesed, pisut saksik kõnepruuk, pealelõunane tennis, orkestrimuusika… See linn on nii meelas hetäär vilkuvates festivalides kui ka siivas tante valges põlles, kodanliku kultuuri, Eesti riigi, Konstantin Pätsi ja skaudiliikumise häll.
Ma ei teagi, kas minu Pärnu üldse on glamuurne kuurort.
Kuurort kõlab sama naljakalt kui torukübar või puudritoos. Ma hulbin ebamäärases pärnakate kihis ja arvan end
 turistidest ja suvitajatest ülemaks. Kohalikuks, sest olen siin sündinud ja kasvanud. Tegelikult olen samasugune kui suvitajad – hooajaline. Minu suhe selle linnaga katkeb, kui „kogu maa on kaetud valge lumega“. Alles siis olen ma täielikult teiste linnade päralt. Tõmme Pärnu poole algab siis, kui kevaditi taevas kõrgeks kisub ja merest tindikala hakatakse püüdma. Mind tõmbab nostalgia: lapsepõlv, ajalugu, maja kõnelevad palgid, Orto päikesekreem, Kuldne Trio…Minusuguseid on palju. Neid, kes ei suuda ega taha lahti lasta kirest selle sinirohelise linnakese vastu.

(Tutvustus raamatu tagakaanelt.)

Ma lugesin paar aastat tagasi läbi praktiliselt kõik "Minu"-sarja raamatud, kuid see jäi kuidagi soiku, ei mäletagi enam, mis selle põhjuseks olla võis. Haarasin raamatukogust reisile kaasa "Minu Pärnu", ehkki olin lugenud siit-sealt, et tegemist ei ole sarja parima raamatuga ja kohati isegi negatiivseid arvamusi, tundus mulle paslik alustada taas selle sarja lugemist just antud raamatuga. Pärnu ei ole minu kodulinn, ses mõttes et ma ei ole seal sündinud, samuti ei ole see ka mu elukoht enam, kuigi haldusreformi järgselt on mu koduses aadressis nimetus "Pärnu linn". Ma olen elanud praktiliselt kõigis Pärnu linnaosades, välja arvatud Raekülas, kust on pärit raamatu autor Piret Tali. 

Alustasin lugemist üsna skeptiliselt, just nimelt nende (eel)arvamuste tõttu, mida olin lugenud. See raamat ei ole mitte kellegi teise kui ainult autori Pärnu, liiga isiklik ja ei anna võõrale linna kohta suurt midagi. Jah, Pärnu ajaloo kohta küll pisut, kuid seegi on põimitud autori või tema lähedaste tegemistega. Näiteks koolid, ma ei ole siiani aru saanud Pärnu koolidest numbrite järgi, tean neid vaid praeguste nimede järgi ja vaevalt need nimedki praegu mitte kohalikele midagi ütlevad.  Samas osa sellest nö negatiivsest ka kohati minu jaoks raamatu tugevaim pool. Ma kolisin Pärnusse suht suvaliselt 2005 aastal, olin seal nagu turist võõras linnas ja hakkasin uudistama, nüüd 2018 aastal on see tohutult muutunud, kõigest 13+ aastat ja lugedes "Minu Pärnut" läbi autori mälestuste, tekkis mu silme ette pilte kolmest erinevast Pärnust, minu esimesed muljed, praegune Pärnu ja Piret Tali Pärnu, mõned asjad isegi ühtisid. Ai, pisut ikka nurisen veel, pildimaterjali osas, oleks meelsamini vaadanud pilte Pärnust, mitte autori lähedastest. 
Kardan, et minu arvamust raamatust mõjutab enim see, et ma olen Pärnusse sisse rännanud, see linn on mulle küll tuttav, kuid ei ole päris "minu linn". Need, kellel on tekkinud mälestused Pärnust autoriga samal ajal, loevad raamatut totaalselt erineva pilguga, ei teki neid emotsioone raamatus kirjeldatud kohtadega ja oleks võib-olla rõhku pannud hoopis millelegi muule. Ning need, kes ei ole Pärnuga kuidagi seotud, neile jääb see raamat lihtsalt kaugeks, selles on minimaalselt juttu praegusest Pärnust, mida seal teha või kuhu minna. Näiteks neile, kes käivad Pärnus harva, ei teki mingeid seoseid autori kirjeldatud kohtade või hoonetega. Ilmselt oleks hoopis teistsuguse raamatu Pärnust kirjutanud inimene, kes ei ole sealt pärit. 

Iga "Minu"-sarja raamat on ise nägu ja erineva stiiliga, see ongi antud raamatute puhul iseloomulik ja mõni on tugevam, mõni nõrgem, aga kõigi puhul võiks öelda ühise nimetajana, et tegemist on kerge ajaviite lugemisega. Selleks, et riigist või linnast objektiivsem arvamus tekiks, ei piisa ainult ühe inimese kirjutatud raamatust. Piret Tali "Minu Pärnut" soovitan lugeda endasugustel, kes Pärnusse on mingil hetkel elama asunud ja on huvitatud linna ajaloost, kuid mitte ainult faktidest, vaid kellegi isiklikust loost. 

Loe katkendeid raamatust ja osta Petrone Prindi kodulehelt: "Minu Pärnu"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar